Nai ulun Judeu husu, see mak foo direitu ba Nai Jesus
1Loron ida, Jesus hanorin i foo sai Maromak nia Liafuan Diak iha area uma kreda boot nian. Nia sei koalia hela, nai lulik nia ulun sira, mestri relijiaun sira ho katuas lia nain sira mai hasoru Nia2hodi husu, “O iha direitu saida para halo buat sira nee? See mak foo direitu nee ba O?”3Jesus hataan, “Hau mos atu husu buat ida ba imi. Foo hatene took Hau.4See mak foo direitu ba João Sarani Nain hodi sarani ema? Maromak mak foo ka, ema mak foo?”5Sira koalia ba malu, “Ita susar ona. Se ita hataan, ‘Maromak mak foo direitu ba nia’, Jesus sei husu fali dehan, ‘Entaun, nusaa mak imi la fiar ba nia?’6Maibee se ita dehan, ‘Ema mak foo direitu’, entaun ema lubun boot nee sei foti fatuk hodi tuda mate ita. Tanba sira fiar katak, João nee Maromak nia profeta ida.”7Entaun sira dehan ba Jesus, “Ami la hatene, see mak foo direitu nee ba João.”8Jesus dehan ba sira, “Se nunee, Hau mos la hatete ba imi, see mak foo direitu mai Hau hodi halo buat sira nee.”
Komparasaun kona ba ema nebee aluga toos uvas
9Depois Jesus hanorin povu iha nebaa ho komparasaun ida nunee: “Iha toos nain ida kuda uvas iha nia toos ida tomak. Hotu tiha, nia foo ba ema aluga, depois nia baa hela kleur iha rai liur.10Too tempu kuu uvas, toos nain haruka nia atan ida fila baa simu ninia parte. Maibee ema aluga toos nee baku nia, i duni nia fila ho liman mamuk.11Depois toos nain haruka tan nia atan ida baa. Maibee sira mos baku nia, tarata nia, i haruka nia fila ho liman mamuk.12Tuir mai nia haruka tan nia atan ida baa, maibee sira halo kanek nia, i soe sai tiha nia husi toos laran.13Too ikus, toos nain hatete, ‘Hau atu halo tan saida? Diak liu hau haruka deit hau nia oan doben mak baa. Sira sei respeita nia karik.’14Maibee bainhira ema aluga toos nee haree toos nain nia oan, sira dehan ba malu, ‘Nia mak sei hetan nia aman nia riku-soin tomak. Diak liu ita oho tiha nia, atu toos nee sai ita nian fali.’15Nunee sira rasta nia sai husi toos laran, i oho tiha nia.” Konta hotu tiha, Jesus husu ba nai ulun relijiaun sira dehan, “Agora, toos nain sei halo saida ba ema sira nebee aluga toos nee?16Nia sei baa oho tiha sira hotu, depois foo fali toos nee ba ema seluk aluga.” Bainhira povu rona Jesus koalia nunee, sira dehan, “Husu boot, la bele sai nunee!”17Jesus hateke ba sira hodi husu, “Entaun nusaa mak Maromak nia profeta hakerek nunee kona ba Mesias:‘Iha fatuk ida nebee badaen fatuk sira lakohi uza,maibee agora fatuk nee mak sai fali fatuk nebee prinsipal.’18Ema nebee monu kona Fatuk nee, nia sei nakfera. I se karik Fatuk nee mak monu kona ema ruma, ema nee sei rahun.”19Mestri relijiaun ho nai lulik nia ulun sira rona komparasaun nee, sira hatene katak Jesus konta istoria nee hodi hatudu sira nia sala. Nunee, sira buka dalan atu kaer kedas Nia. Maibee sira tauk povu.
Pergunta kona ba selu impostu
20Nunee mestri relijiaun ho nai lulik nia ulun sira haree tu-tuir Jesus. Sira haruka sira nia ema balu baa hodi husu pergunta ba Nia. Ema sira nee finji hakarak hatene, afinal buka atu halo monu Nia. Se Nia hataan sala karik, sira bele kesar Nia ba governador, para nia haruka kaer Jesus.21Sira dehan nunee: “Mestri, ami hatene katak Ita Boot sempre koalia buat nebee mak loos, i la fihir ema. Ita Boot sempre hanorin ho loos kona ba Maromak nia hakarak.22Ami nia pergunta mak nee: Tuir ita nia lei relijiaun, ita selu impostu ba liurai boot César, nee loos ka la loos?”23Maibee Jesus hatene katak sira koko deit Nia. Nunee Nia hataan,24“Hatudu lai osan mutin ida mai Hau haree took. See nia oin mak iha osan nee? I see nia naran?” Sira hataan, “Liurai boot César nian.”25Jesus hataan, “Se nunee, foo ba estadu buat nebee mak estadu nian, i foo ba Maromak buat nebee mak Maromak nian.”26Resposta nee halo sira admira teb-tebes, tanba sira la konsege hetan liafuan sala atu bele hamonu Nia iha ema barak nia oin. Entaun sira mos nonook ona.
Nai Jesus hanorin kona ba moris fila fali husi mate
27Ema balu husi grupu Saduseu mos mai koko Jesus. Ema Saduseu sira hanorin dehan, ema mate sei la moris fali. Entaun sira husu ba Jesus,28“Mestri, Moisés hakerek lei ida rai hela mai ita dehan nunee: Se mane ida mate husik hela nia kaben, maibee la iha oan, mane nia alin tenki kaben fali ho feto faluk nee, para bele foo jerasaun ba nia maun.29Entaun, hanesan nee: Uluk iha maun-alin nain hitu. Maun boot kaben, depois nia mate, la iha oan.30Depois nia alin ida tuir nia nee, kaben fali ho feto faluk nee. La kleur nia mos mate, la iha oan.31Nunee mos ho nia alin tuir mai. Nia kaben ho feto faluk nee, maibee nia mate, la iha oan. Nunee nafatin too nain hitu nee mate hotu, la iha oan.32Ikus mai feto faluk nee mos mate.33Agora ami husu nunee: Feto nee kaben ho mane nain hitu. Aban-bainrua kuandu Maromak halo moris fali ema mate sira, feto nee nia kaben mak ida nebee loos?”34Jesus hataan, “Iha mundu nee, ema kaben.35Maibee aban-bainrua iha mundu foun, ema nebee serve atu moris fali husi mate, sira la kaben tan ona.36Sira Maromak nia oan, tanba Nia mak halo sira moris fali ona. Sira hanesan anju, i la mate tan ona.37Hori uluk Moisés rasik hatudu katak, ema mate sei moris fali, bainhira nia hakerek kona ba ahi lakan iha ai huun kiikoan ida. Iha momentu nebaa Nai Maromak dehan, ‘Hau mak o nia bei-ala Abraão nia Maromak, Isac nia Maromak ho Jacó nia Maromak, sira hotu adora nafatin Hau too agora.’38Maromak nee laos Maromak ba ema mate, maibee Nia Maromak ba ema nebee moris. Tanba tuir Nia haree, Nia povu nebee mate tiha mos, sei moris hela.”39Rona nunee, mestri relijiaun balu dehan, “Mestri, Ita Boot hataan diak loos.”40Hotu tiha ema ida la brani husu tan pergunta ba Jesus.
Mesias, Salvador nebee atu mai nee see?
41Depois Jesus husu ba sira, “Ema dehan katak, Mesias liurai David nia Jerasaun. Se nunee, nusaa mak42uluk liurai David rasik hakerek iha livru Salmus dehan,‘Nai Maromak hatete ona ba hau nia Nai dehan,“Mai tuur iha Hau nia sorin loos,43too Hau halo O nia inimigu sirataka rabat iha O nia ain okos.” ’44Iha nee liurai David rasik bolu Mesias nee nia Nai. Entaun oinsaa mak Mesias bele sai fali David nia Jerasaun?”
Kuidadu ho mestri relijiaun sira
45Ema barak rona hela Jesus nia liafuan. Iha ema sira nee nia oin, Jesus hatete ba Nia eskolante sira nunee:46“Imi tenki kuidadu di-diak ho mestri relijiaun sira. Sira gosta lao hatais batina naruk, i gosta ema kumprimenta sira iha merkadu. Kuandu iha uma kreda laran ka iha festa, sira gosta tuur iha oin hanesan ema boot.47Maibee sira mos gosta han-matak feto faluk sira hodi hadau sira nia uma, i sira finji harohan nar-naruk para ema haree. Maromak sei kastigu sira todan liu fali ema seluk.”