1Yesus kam tofnge seseng tifri ming lo warwar toftof,2Biing e matuk faim, ka tuleni e kaltu na faim kia use re tongge na efefe lo ke palang una la sele lo fan fingfingwan waen tinglo ke palang.3Sakle ri bingfamti, ri ka fapaket ini ma ri ka tuleni ka la mil fofoes.4Wimi ka tuleni ming e neng e kaltu usi ri, ri ka fisi e kaltu gii lo paklu ma ri ka pete maiyai sekit ini.5Ka tuleni ming e neng, ma i e neng a ri ka paketmeteni, ka su tuleni ming e fa fuunfuun, fa ri paket ri ma fa ri ka fismetmet iri.6“I e mel e su tikii neng uwa una tuleni, sikow tibom gii ka bura sak, i e am tuleni wimi iri nano. Ma ka war, ‘Riu natkeni e sikuang.’7“Sakle tongge a, ri fawar iri tibom, ‘Kaltu gii eu kepe e ninsiow e tamow. Kerek pakti ku met ma ninsiow e tamow ku ta kiar.’8Ma ri kabuk la tatfeni ri ka la paketmet ini, ma ri ka la bas suu ini una male lo palang.9“Sa ming gii kaltu ine palang na waen kia kamu gow? I eu su puek ku paket metmet ire tongge a, ma ku tow e palang na waen kia tifre fa.10Gam tifik wese e sunwar ke Deo?‘Fat lewa tongge parfat na bilbilse fam fel ri guuluung ini,e sau puek ka ta warow e fel.11Taufi e bilseni aregii,ma e piik sak nan matrer.’”12Wimi fam paklure fam pris ma fan titsa lo fafanau ma ge lamlam ri ka sik ine ti sal una bingfamti le ri parfat ini e gow e warwar toftof gii lo ri. Sakle ri soke re singmat na galung kaltu a, ri ka su tafu ma ri ka la kosngi.
Tow e takis tife Sisa
13Wimi ri kam tulere fa lo re fam Farasi ma fa ri ti inami e King Erot usi e Yesus una sormo ku bas saef ine ti sunwar ma ri ku bingfamti.14Ri sa puek talo Yesus ma ri ka sa war singi, “Titsa, kemeu parfat ini o riis tikin. O tibi se singe tikas anwarow o tibi sang usi ri nase ri, sakle o fabenge ine e sal ke Deo ususi e mok e tikin. E riis una bas mani tife Sisa tam e tam?15Kiar u bas fimfiil tam e tam?” Sakle Yesus e sau parfat lo ansinang na balri, ka gatom ri aregii, “E tamu gam ka tofo una lam yau? Gam tow e ti mani a wagii ya ku bi par lo.”16Ri ka sangau ine mani a tifi, ma kabuk gatom ri, “Tangow e se le gii? Ma panta ke se?” Ri ka koso a, “Ke Sisa.”17Kala Yesus ka peteng tifri, “Tow e sa ke Sisa tife Sisa, ma sa ke Deo tife Deo.” Ma ri ka kuufsak singi.
Antinaule lo biing na matet mil
18Kala fan Sediusi, tongge gii ri ka peteng ini e tek ti matet mil, ri ka puek use Yesus tura neng e gatgatom.19Ri gatmo aregii, “Titsa, ilo buk, Moses e siisiit uf tif kiar aregii, ini le ti tualik e ti kaltu ku met kosngi e ke wok, ma ku tifik mel e ti sikow, kaltu a e samusu tili e makos a usi eu mel e sikow e tualik.20Gii e mel e baba fis na fatualik, neng baba tikii e tinaule ma ka met ma e tifik mel e ti sikow.21Neng baba e u ming e tili e makos a, sakle i ming ka su met ma ka tifik mel e ti sikow. Neng baba e tuul ming e su gorot aiya.22Tikin lo. Baba fis na fatualik a, e tek tikas lo ri ek mel e ti sikow singe makos a, sakle wimi sekit makos a ka met.23Biing na matmatet mil i eu ta wok ke se gii, le baba fis na fatualik gii ri nano ri tiin tili?”24Yesus e koso mil aregii, “Gam tubiil, anwarow gam tibi parfat lo sunwar tam rawas ke Deo.25Lo biing na matet mil singre fan minet ri mu tibi tinaule, riu su la ngo are fan anggelo ilo balambat.26Ma gii lo sunwar lo re tongge una matet mil, gam tibi wese ulo buk ke Moses e sunwar tinglo iif ulo au? Deo e war singi aregii, ‘Iya na Deo ke Abra-am, Aisak ma Jekop.’27I e tibi ta Deo kere fan minet, e tam. I e ta Deo kere fa ri liu, gam sam tubiil bakir sak.”
Fafanau baba tikii
28Neng lo re fang titsa lo fafanau, ka fespuek kasa ongen ri fafatinge, ma ka ongni Yesus e koskos fakausi e fang gatgatom keri ka sa gatmo aregii, “Ilo fam fafanau nano, sese neng lo ri eu bakir iyat iri nano?”29Yesus e koso aregii, “E su tikii neng e ta iyat iri nano, ‘Ong kausi Israel, Deo Taufi kiar, e su tikiin i,30bura e Deo Taufi kiam ine ambusbusam kiruur, tura tanguam kiruur, tura sinangum kiruur, ma mara rawas kiam kiruur.’31Nenge u aregii, ‘Bura e taltalum, are o bur o tibom.’ E sam tek ti fafanau ek bakir iyat ine uneng gii.”32Titsa lo fafanau a ka koso, “O sam war riis titsa, e tikin o ka peteng ini Deo e su tikiin i, ma e sam tek tikas ming, sakle i tibom.33Una bura ine ambusbusam kiruur tura mara sinangum, ma tura mara rawas kiam, ma una bura e taltalum are o buro tibom e ta iyat ine mara finafen ri taif lo ma fan mara finafen.”34Yesus ka ongni ini e sam kos fakausi, ka war singi aregii, “O am tibi tapak ine Kepmale ke Deo.” Tinglo biing a, e tek tikas e au bura una gatmo ming ine ti gatgatom, anwarow ri soke.
Sikow e se gii Kristus
35Yesus e fabenge singri ulo bala Felun Nining Bakir, ma ka gatom ri aregii, “Areini gii fan titsa lo fafanau, ri ka peteng ini Mesaiya e ta sikow e Dewit?36Ma Dewit tibom ka war lo rawas ke Tangwa Riis ka peteng ten.‘Taufi e peteng tife Taufi kiang aregii:“Kiis wagii lo galu miil lo yauku muut yau tauf re fa ri is o,ilo pikliu e rawas kiam.” ’37Dewit i tibom e fotngi ini ‘Taufi’ ma areni gii ku ta sikow?” Singmat na galung kaltu a ri ongne singi tura konona fefeal tikin.38Yesus e fabenge singri ma ka war “Ate use re fan titsa lo fafanau. Ri bur fesfes faliu tura konona fan kolos ma ri kam isa e fan male na umumat una are ri.39Ma ri ka su burbura e fan fate kausi ilo felun nining, ma ri bur kiis kausi i famu lo fan en bakir.40Ri es fofoes ma bero ine fam fel kere fan makos, ma ri kam nining taptapak sak, una su fafanas iri. Tongge gii riu kepe ongker bakir sak lo anganggon.”
Fafen ke wok makos
41Yesus e kiis ulo galu lo mok na basbas mani talo, ma ka alal lo re tongge ri basbas mani talo sinatiim ke Felun Nining Bakir, fa fuunfuun lo ri, tongge tuba mel, ri ka bas bakbakir a.42Sakle e mel e neng e sasngal na fefin e makos ka fespuek ka sa bas ine um boron mani e ngo are tikii toiya.43Yesus e tau ire fan disaipel kia usi, kala peteng tifri aregii, “Ya peteng tikin tif gam, boron makos sasngal gii, e bas bakir sak talo sinatiim ke Felun Nining Bakir, iyat ire tongge nano gii.44Fa nano gii, ri tow e sa a ka ngo sok lo tuba ri, sakle i e wok makos gii, e tou kiruur tinglo sasngal lo, e mara mok gii ku liu lo.”