18Heleniŋ Jesu adi mihiŋiye dut hatiŋa ne hogok ninadi kwanai tuguk. Tiŋa mihiŋiye indiŋ yeninadiguk, “Metamdi nutok dediŋ naniiŋ?”19Kaŋ adibo niŋgiŋ, “Nolidi Jon Imeyout Tububihit yoiŋ eŋ nolidi Ilaija yoiŋ, eŋ nolidi Jelemaiya yoiŋ, kaŋ nolidi polofet komi niŋ kaikaaŋ pilakuk yoiŋ.”20Unduŋ yobune nehibo yeninadiguk, “Kaŋ hidi hide nutok dediŋ naniiŋ?” Unduŋ yeninadiune Pitadi yoguk, “Du Bepaŋ’walaŋ Kilisto, kwetfoloŋ metamdok Tubuloda-me kameune bubundok yofafaŋeguk uŋakoŋ.”21Unduŋ yobune Jesudi mede i nebek nemu yenimbihitdok hinek yoŋa yenihep tiŋa indiŋ yeniŋguk,22“Siloŋyot diniŋ talitimeŋ wapum heki eŋ Yodoko Mede hinale heki tiŋa Judahi’walaŋ me wapuhi noli adi Me Kobumuŋ medeŋiŋ mu nadiŋa folofigita wapum miŋa ulukumuneeŋ, iŋgoŋ helebufa lufomkulitniŋ dapmaune kotigoŋ kumuŋ gineniŋ kaikaaŋ pilalaak.”23Unduŋ yoŋa metam wanaŋ yenimbu buŋa bopneune tomboyoula indiŋ yeniŋguk, “Nebek niŋdi nu nehikelewe nadiŋa ne’walaŋ weleŋ diniŋ nadinadi be sigiŋ diniŋ nadinadi wabidapmaaŋ helemahelemaŋ koloŋdabekŋiŋ bemŋa nu nehikeleluwaak.24“Biyagoŋ hinek hanimbe nadineŋ. Nebek niŋdi hatihatiŋiŋ netok kahilewaak adi fiit timimbaak. Be nebek niŋdi nutok tiŋa hatihatiŋiŋ bikabaak adi hatihati folooŋ kahilewaak.25Me niŋ kwetfoloŋ diniŋ bomboŋdok nadigalika tiŋa weleŋ kuyaniŋdok mu nadiŋa, be Bepaŋ sigilulum timiŋa hatiŋa wooŋ hatihati folooŋ hinek deti kahilewaak. U tuwot moŋ hinek.26Eŋ nebek niŋ kobuk nai indidegoŋ na be medene indi sigilulum tinimbaak adi nu maaŋ udaneeŋ aŋelo uŋgoniŋ hekidut kunum namandap saŋiniŋ uŋgoniŋnit buneemneŋ, me be tam u sigilulum timimbaat.27Biyagoŋ hinek hanilat. Metam i ikiiŋ noli kumuŋ mu tiŋa hogok hatiŋa Bepaŋ’walaŋ Hatihati Kobuli mintadakaleune kaneeŋ.”
Jesu adi folonamandap ne’walaŋ miŋgoŋ tubumintaguk
28Mede unduŋ yeniŋa hatibune Sonda kubugoŋ dapmaune Jesudi Pita, Jon, agaŋ Jems yanagila ninadi kwanai tine kweboboe foloŋ logiŋ.29Looŋ Bepaŋ ha-ninadilune Jesu namanda uŋgoniŋ tiŋa tinahukutŋiŋ adi fafau niyaniyaŋ holiholiŋenit hinek tuguk.30Unduŋ tubune nai uŋaniŋgoŋ meyat lufom dut mede yonadi ya tigiŋ.31Meyat u Moses dut Ilaija, adi kunum saŋiniŋ hautanit wanaŋ mintaaŋ yakumuk. Mintaaŋ yali Bepaŋdi yohebet timiŋguk wondok tuwot Jesudi keletawooŋ Jelusalem uŋoŋ tubudapmaaŋ kwet i bikabaak wondok yonadi yatigiŋ.32Kaŋ Pita tiŋa me noliŋiyat adi damo deihakiŋ ala pilali Jesu kunum diniŋ holiholiŋeŋiŋ kaŋ meyat lufom adi maaŋ Jesu dut noŋgoŋ yalune yabugiŋ.33Tiŋa meyat adi Jesu bikabuŋa uuŋdok tubune Pitadi Jesu indiŋ niŋguk, “Wapum, kedem hinek indi maaŋ iŋgoŋ hakam, ale yoholaŋ lufomkulitniŋ manim, noli dutok, noli Mosesdok agaŋ noli Ilaijadok.” (Mede u mu nadidakaleeŋ hogok yofit tuguk.)34Mede yayolune mulukwaŋdi buŋa yehitumulune Jesu mihiŋiye adi munta tigiŋ.35Munta tiŋa yanadilune mulukwaŋ gineŋ mede niŋ indiŋ mintaune nadigiŋ, “Yadi na’walaŋ Mihine hinek, ale hidi adi’walaŋ medeŋiŋ nadimiyaneeŋ. Adi kwanai wendogoŋ tubudakalegut.”36Mede unduŋ nadiŋa kaune uŋoŋ Jesu ne hogok yakuk. Kaŋ u kaŋ Pita heki adi nai uŋaniŋ nemek u mintaguk u nebek nemu yeniŋgiŋ.
Jesu nadisukilitimiŋa yabap yeniŋkelekutdok yeniŋguk
37Kweboboe foloŋ hakiŋ ala heleune fogiŋ kaŋ metam bop wapumdi Jesu buŋa kagiŋ.38Kaŋ me niŋdi lekiŋgoŋhik gineŋ yali indiŋ katiguk, “Hinale, i kaweŋ. Nu mihine i fiit tubulodaweŋ yo ganilat, nu mihine kubugoŋ-kabe uŋakoŋ.39Ala yabap feŋ fomilak wendi fomimbune sukuleeŋ yakawe tolak, tiŋa kwetfoloŋ tukulune maaŋ hali maŋiŋ faik tilak. Tiŋa yabapdi folofigita wapum hinek miŋa pilap mu bikabulak.40Unduŋ doktiŋa mihigeyedi kelekutneŋ yeniŋat kaŋ niŋkelekuliŋit iŋgoŋ mu labu bu uŋak.”41Unduŋ yobune Jesudi indiŋ yenintoguk, “Gweheye bilakenehi hidi, detiŋa nadisukilitihik kuyaniŋ kabe! Nai dedigoŋ hidut hatiŋa hanimbe nadisukilitineeŋ? Mihige u nagila iŋgoŋ bu!”42Mihi u nagi bulune yabapdi pilap hinek tukulune maaŋ kwetfoloŋ hakuk. Kaŋ Jesudi yabap hogoli niŋkulune uune mihi u tubukedebaaŋ koti beudok miŋguk.43Unduŋ tubune metam hogohogok adi Bepaŋ’walaŋ saŋiniŋ u kaŋ boho tigiŋ. Metam adi Jesudi nemenemek tuguk u kaŋ boho tiŋa tulune adi mihiŋiye indiŋ yeniŋguk,44“Nemek niŋ hanimbit u kaule mu tineeŋ. Me Kobumuŋ adi kwetfoloŋ me’walaŋ kohohik foloŋ kameneeŋ.”45Adi unduŋ yenimbune mede wendiniŋ mebi hebihat tuguk doktiŋa mu nadidakalegiŋ. Unduŋ tiŋa mede wendok ninadineŋ yo nadigiŋ iŋgoŋ munta tiŋa wabi tigiŋ.
Jesu mihiŋiye nehi’walaaniŋ nediyeŋ loloŋnit hinek tilak yoŋa kiloŋkiloŋ tigiŋ
46Jesu mihiŋiye adi’walaaniŋ me nediyeŋ loloŋnit hinek tilak yoŋa nehi uŋgoŋ siwenegiŋ.47Kaŋ Jesudi maŋgoŋde siwenegiŋ u agaŋ nadiŋa wapmihi-kabe niŋ nagila buŋa lekiŋgoŋhik foloŋ kameune yalune indiŋ yeniŋguk,48“Nebek niŋ nu wotnene foloŋ wapmihi indiniŋ momooŋ timiluwaak u nu tinamuluwaak, eŋ nebek niŋ nu momooŋ tinamuluwaak u me napmeune bugut timiluwaak. Nebek niŋ hidi’walaaniŋ adi wougigitnit mokit eŋ fofoŋnit hinek adi yadi loloŋnit hinek tilak.”49Kaŋ Jondi indiŋ niŋguk, “Hinale, indi me niŋ du wohoge yoŋa yabap yehikeleune kamun, iŋgoŋ adi indut tomboyoula du wanaŋ mu gehekeleyaulak doktiŋa moŋ nihemun.”50Unduŋ yobune Jesudibo niŋguk, “Moŋ, mu nihedok. Nebek niŋ mik mu tihamulak adi yadi hidi’walaŋ nohik.”
Samaliyahidi Jesu eŋ mihiŋiye yot kameheyemgiŋ
51Jesu kotigoŋ kunum gineŋ udanedok naiŋiŋ dulaune Jelusalemde loloŋdok nadikwambundaŋ yoguk.52Unduŋ yoŋa me noli yeniŋkulune timeŋ ugiŋ, wooŋ Samaliyahi’walaŋ yokwet niŋ gineŋ nemenemek tiulidoko tine ugiŋ.53Iŋgoŋ uŋahi adi Jelusalemde we yoguk doktiŋa uŋoŋ mu uuŋdok yoŋa nihep tigiŋ.54Unduŋ tubune Jesu mihiŋiyat Jems dut Jondi u kaŋ Jesu niŋgumuk, “Wapum, du kedem yobeŋ kaŋ kunum gineniŋ kudup yodene fooŋ yehidadapmawek.”55Unduŋ yogumuk kaŋ Jesudi udaneeŋ unduŋ mu titiŋdok yoŋa moŋ yenintoŋa56yokwet noli gineŋ une ugiŋ.
Inde’walaŋ titiŋ u ulatifooŋ Jesu didimeniŋgoŋ takalidok
57Talipmeŋ ulune me niŋdi Jesu niŋguk, “Nu du dambedambek waaŋ kaŋ wondok tuwot gehikeleyawaat.”58Unduŋ yobune Jesudibo niŋguk, “Kamo moiŋ heki adi kawade ginaneŋ ikiiŋ eŋ bagi heki adi yohineŋ ikiiŋ iŋgoŋ Me Kobumuŋ adi deila hakula titiŋdok kweli nemoŋ.”59Unduŋ niŋa me niŋbo nehikeleweŋ niŋguk, iŋgoŋ me u yoguk, “Wapum, nadiune timeŋ wooŋ batne wenefulaŋa bit.”60Unduŋ yobune Jesudi niŋguk, “Dabaŋ u biune dabahi noliyedi wenefulaneŋ. Eŋ du adi wooŋ Bepaŋ’walaŋ Hatihati Kobutdok gigit yohautaweŋ.”61Me niŋdibo yoguk, “Wapum, nu kedem gehikelewit iŋgoŋ timeŋ wooŋ wapmihi tamne, ‘agaŋ ulat’ yeniŋa bit.”62Unduŋ yobune Jesudi niŋguk, “Me niŋdi kwanai titawooŋ kotigoŋ udaneeŋ sigisigi diwelak undiniŋdi Bepaŋ’walaŋ hebeŋ gineŋ hatihati kobut diniŋ kwanai titiŋdok tuwot moŋ.”