Luk4hrw_wbt

Satan e lamu e Yesus

1Yesus e fuunuf ine Tangwa Riis, ma i ka la mil tinglo dan Jodan ma Tangwa Riis ka onu ka la ulo male e tek ti kaltu.2Uwa, Satan ka lamu lo e fet e sangful na biing. I e tibi en ti tuan ulo bala fam biing a ma wimi ini, i ka biis.3Satan ka war singi, “Le ku ta o na Sikow e Deo, war singe fumfat gii ku ikis ku ta beret.”4Yesus ka koso, “Sunwar ke Deo e peteng aregii: ‘Kaltu e tibi liu lo safle tuan tibom.’”5Kala Satan ka onu e Yesus ka la kanek ulo neng e paklunmale ma ka fanangsi saupesak ine fan mara kepmale tingga lo nal,6ma ka war singi, “Yau tow e fam finaswen kere mara kepmale gii tifo ma rawas una efe lo ri, anwarow ri sam tow kiang ma ya fasi una tow tife se ya bura ini yau tow tifi.7Iya, le o ku pukungkek ma nining lo yau, fan mok gii eu ta kiam.”8Ma Yesus ka war singi aregii, “Sunwar ke Deo e peteng aregii: ‘Nining lo Taufi, Deo kiam, ma faim singi tibom.’”9Satan ka onu ka la fetiufu ulo su e ngo uiyat sekit lo Felun Nining Bakir ma ka war singi, “Le ku ta ini o na Sikow e Deo, ofpu ting wagii.10Anwarow Sunwar ke Deo e peteng aregii:‘Deo eu tulere fan anggelo kiauna fakale lo o,11ri ku sange o ine limlim riusi ini eu tek ti fat eu ti lo kekem.’”12Yesus ka koso, “Sunwar ke Deo e peteng aregii, ‘Ou tibi tofo e Taufi Deo kiam.’”13Biing Satan e sam la rorop una lamu lala e Yesus, i ka la kosnge Yesus ka la nene i e tikas ti biing ming aiwa.

Tongge tingna Nasaret ri balasak ine Yesus

14Yesus e fuunuf ine rawas ke Tangwa Riis ma ka la mil una Galili. Ma saupesak sinseng lo ka omseni kiruur e male a.15Bingne, i e fafabenge singre tongge ilo bala fam felun nining keri ma tongge nano ri ka katkatfarsi.16I ka la una Nasaret, lo male e bakir ulo, ma lo Biing Sabat i e la kaulek ulo bala felun nining le e ta ninis kia ma i ka ti una wese e Sunwar ke Deo.17Ri ka tow e buk lo warwar ke Deo gii profet Aisaiya ka seti tifi, i ka ipki ma ka sik ine galu ri seti e sunwar gii ulo:18“Tangow e Taufi gii lo yau,anwarow i e sam wel yauuna sesngeni e konona sunwar tifre fan sasngal.I e tule yau una sesuupuek ine sunwar ini tongge ilo rerek riu suu,ma fa matmatri e baf, riu par,se ri a ri ka liil ilo bala fan mafet, riu suu kosnge fan mafet a,19ma ini biing ke Taufi una bilseni e fabur kia e sau puek.”20Wimi Yesus ka batu mil e buk ma ka tow tife kaltu una efefe lo fam buk ma ka kiisuf. Matmatre tongge nano ulo bala felun nining e ngosok ulo,21ma i ka tofnge una war singri aregii, “Geinggii sunwar gii e fawet sekit ilo ongong kemi.”22Ri resngeni ma ri ka sangfuunfuun singe konona fan warwar e sam suu tinglo ngusu e Yesus ma ri ka war, “Ka bi su ta ini sikow e Josef le gii.”23Ma Yesus ka war singri aregii, “Ya parfat tikin ini gam u war mil ine sunwar na atausimale gii tif yau: ‘Dokta, bow faliunge o!’ Pimpiku e sunwar toftof a igii, ‘Gow e fan mok na tibou fuut wagii lo male kiam tibom, are fan sa kemem sam ong lo ini o gow una Kapernaum.’24“Safle ya peteng tikin tif gam, e tek tikas ek ongong singe ti profet ilo anwaran male kia riis.25Ya peteng tikin tif gam, e mel e fan makos fuunfuun una Israel lo biing ke Elaija, lo biing e pisii faen lo e tuul e matamfaim ma e on e funiil ma biis bakir ka puek ulo male kiruur.26Safle Deo e tibi tuleni e Elaija use tikas lo ri. I e tuleni subung use neng e wok makos tinglo taon Serafat ilo bala rijen Saidon ma i e ta Jentael.27Ma e mel e fa fuunfuun lo re fan Israel ri kepe e anminse lepra lo biing ke profet Elisa, safle Deo e tibi fakalkaliisngeni sekit e tikas lo ri - sakle Naman kaltu tingna Siria ma i e ta nenge Jentael.”28Biing tongge nano ulo bala felun nining ri ongni e war aiya, ri la balasak tikin.29Ri matet ri ka fesel suu ini tinglo bala taon ma ri ka suleni ka la wilo anisow e antinwen gii ri ka gow e taon Nasaret ulo, usi ini riu la suleufu ulo fam,30safle i e su sol falifu iri nano ka la fes lala.

Yesus e feselufu e tangwaner saksak

31Wimi i ka la ding una Kapernaum, neng e taon una Galili ma lo Biing Sabat, i e tofnge una fabenge singre tongge.32Uwa ming, tongge ri sangfuunfuun lo fam fabenge kia, anwarow sunwar kia e mel e rawas lo ma e mel e antuntunow.33Ulo bala felun nining, e mel e neng e kaltu tangwaner saksak e sispi. I e kaung bakir tikin aregii,34“Uui! Yesus tingna Nasaret! O bala sa tamu i kemem? Kele ma o fespuek una sa bero i kemem? Ya parfat lo o. O na Kaltu Pepe ke Deo!”35Safle Yesus e porow e tangwaner saksak a aregii, “Fakuta e ngusum ma o ku suu tinglo kaltu a!” Wimi tangwaner saksak a ka baspu ine kaltu a na matri nano ma ka suu tinglo, safle e tibi bero ini.36Tongge nano ri la kuufsak tikin gii ri ka fawar iri tibom aregii, “Sese matang gongon le gii? I e tungen re fan tangwaner saksak ine rawas ma mia ma ri ka suu!”37Ma sinseng lo Yesus ka omseni kiruur e male a.

Yesus e faliungere fan minse fuunfuun

38Yesus e la kosngi e felun nining ma ka la ulo fel ke Saimon. Yanow fefin e Saimon e bokor tuntun sak, iya ri ka gatmo e Yesus una ulsi.39I ka la, ka la por unaisa ma ka porawufu e anminse a tinglo ma anminse a ka la kosngi e fefin a. Saupe sak i ka matet ma ka tofnge una fagati e fan tuan ari.40Biing pisii e sau bala sif, tongge ri ka uunpuek ire tongge gii ri ka mel lo fan matmatan minse use Yesus, ma i ka towfu e un limow uiyat ulo tikii neng tikii neng lo ri, ma ka faliungeri.41Fan tara saksak fuunfuun ming ri suu tinglo re tongge fuunfuun, ri ka tautau lala aregii, “O na Sikow e Deo!” Safle Yesus e porau ri ma ka fakuta e ngusngusri usi ini riu tibi gon, anwarow ri parfat ini i e ta Mesaiya.42Lo bau uwa e male lo biing usi, Yesus e la ulo neng e sum biilkap. Tongge ri siksik lala ini ma biing ri sa puek ulo male i ulo, ri tofo una kaleufu ini i eu tibi la kosing ri.43Safle i e peteng tifri aregii, “Anwarow gii Deo ka tule yau ya ka sa la igii: Ya samusu sesngeni e Konona Sunwar lo kepmale ke Deo tifre fanenger fan taon ming.”44Ma i ka posmi e faim kia una sesngeni lala e Konona Sunwar ilo bala fam felun nining kere fan Judia.